Tahtsin täna Soola ja Valguse kogukonnale jõulukaarti saata. Mõtlesin siis, et leian arvutist mingi lumise stseeni. Siis mulle meenus üks koht, mida olen küllalt lähedalt näinud ja kus jõulud on alati valged. Etna! Igilumi ja valge suits – viimane siis kui midagi pahaendelist ei toimu mäe sisemuses. Jäin mõtlema sellele, et unistus valgetest jõuludest on teatud kõrgusel alati reaalsus. Niisiis on valged jõulud kõrguse küsimus. Küllap siin mängib kaasa lauskmaa inimese kõrguseihalus. Võib-olla selletõttu meeldib mulle Itaalia – seal on piisavalt kõrgusi ja kaugusi. Aga, eks teatud kõrguse suhtes ole me kõik selle planeedi inimesed lauskmaainimesed. Ja kui võtta tõsiselt jõulude Peategelase sõnu „Isa, ma tahan, et ka need, keda sa mulle oled andnud, oleksid minuga seal, kus mina olen, et nad näeksid mu kirkust, mille sa oled andnud mulle, sest sa oled mind armastanud enne maailma rajamist!” siis võib see saada reaalsuseks – nimelt tolle Teise Itaalia ihalus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar